Hotell on kohe praamiterminali vastas, aga tuba pole mõistagi veel tühi. Kell on alles kaheksa. Jätame seljakotid maha ja läheme teist kohvi otsima. Ainult üks kohvik on juba lahti.
Järgnevad kohustuslikud tegevused: osta matkagaasi ja näkileiba, pildistada Jimmy Perèzi maja, võtta sularaha. Tänavaid ummistavad Hollandi vanainimesed, kes on välja päästetud linna reidil seisvast hiiglaslikust kruiisilaevast. Aedades ja kõnniteepragudes õitsevad kortsleht ja haisev kurereha. Üks tiir käratseb sadamas. Majad seisavad hallis rahus. Raekoda on avatud kõigile huvilistele, kes tahavad näha värvilisi klaasaknaid.
Kuigi esimesed asukad
olevat siia ilmunud 6000 aastat tagasi (piktid, väikesed karvased kassi moodi
elukad), ilmus Shetland maakaardile viikingite kolooniana alles 10.–15. saj
ning sai hiljem kaasavaraks šotlastele. Naftat pumbatakse alates 1970ndatest.
Neil on oma dialekt, poni ja lambakoer. Võimuorganite vapil on islandikeelne
moto „Með lögum skal land byggja“. Erinevalt Eestist Shetland vajub.
Internetis rullimise katkestab vali lärm,
mispeale kõik haaravad raha ja väärtasjad ning kogunevad välisukse juurde. Tuld
siiski ei paista ning pärast kihistamist ja jalalt-jalale tammumist võime
tubadesse tagasi minna.
Veedame ülejäänud õhtu mõtlikult ilmaennustust
ja kaarti vaadates. Järgmised kaheksa päeva on oodata märgi varbaid ja vähe
internetti.
Lisa kommentaar