Jonseredist Sindalisse

Kui pool tundi varem kohvi nillima lähen, on hotellimees ärkvel ja arvab, et kuna tal on kõik valmis, võin sama hästi ka varem süüa. Kena temast. Kurdab, et hotellis ööbis 14 inimest, kellest kümme on juba hommikust söönud. Mindi öisele New Yorgi lennule.

Praame läheb Taani poole küll neli tükki päevas, aga kaks neist on hilisõhtused ja pärastlõunane maksis ebamõistlikult palju. Rohkem kui hommikune praam ja praamilt saadav hommikusöök kokku. Praamisöögi võrra saab nüüd säästa.

Sõit sadamasse läheb nii kiiresti, et kõik bensiinijaamad vuhisevad mööda ja seega jääb paak suhteliselt odavat Rootsi bensiini täis panemata. Tuleb siis võtta Taani oma, mis Islandi kütusega võrreldes on taas suhteliselt odav.

Praam Frederikshavni sõidab veidi üle kolme tunni. Ühte nurka on kogutud röökivad lapsed. Eraldi ala on ette nähtud koeraomanike jaoks.

Taani, jalgrataste paradiis, on ootamatult kühmuline, kühmudel koristatud ja koristamata vili. Puupõldudel kasvavad kuused, hinnasildid küljes. Väga majandatud koht. Vähemalt põõsasribad on eeskujulikud. Raadiodiskorite jutust saab vähem aru kui eile.

Broneeritud hotell asub millegipärast juba poolel teel Hirtshalsi. Ju see oli siis hinna, kvaliteedi ja asukoha suhte järgi mõistlik nii teha. Hotelli peab kohvik ja see koosneb tänava-äärsest valge mööbliga klanitud toast. Terve tänavapoolne sein on aken. Päris huvitav.

Veedan päeva interneeduses. Õues pakutakse taustaks vihma, päikest ja äikest.