Naantali

Öösel müristab ja hommikul sajab kenasti ladinal.
Improviseerime hiiglasliku köögilaua taga omale hommikusöögi. Pererahvas kobistab ülakorrusel, aga näole ei anna. Koputuse peale teeme välisukse lahti maja teises servas majutuvatele hollandlastele, kes pererahvale oma lahkumisest teada tahavad anda. Annavad siis meile. Läheme sama praami peale.
Sadamasse on lühike veeremine, varjualusesse koguneb neli paari rattureid. Kollane praam ilmub nähtavale ja pärast 20 minutit kajutis kössitamist oleme Teersalos. Ülejäänud panevad vihmas teed mööda ajama, me läheme kontrollima, kas söögiasutus on lahti. Poest läbi minnes on küll. Teeme pika vihmalõpuootuse-kohvi ja arutame ära jupi Eesti ajalugu. Vastaskalda mets kaob vihmakardina taha ja ilmub jälle välja.
Viimaks sukeldume siiski vihma, mida enamus aega ei saja väga tugevalt. Teeäärsed müügihitid on maasikad, herned ja värske kartul. Merimaskus tuleb järgmine kohvipaus koos väga suhkruse sõõrikuga, mis hiljuti alles oli soe. Hakkab välja hargnema sinist taevast. Võtame vihmapüksid ära. Hakkab uuesti sadama. Paneme vihmapüksid tagasi. Mõne aja pärast tuleb päike välja ja võib püksid jälle ära võtta. Tumedad pilved tiirlevad siiski ümberringi.
Naantali näeb välja natuke nagu Haapsalu, aga siin on vinge puidust kupliga kirik ja palju värvilisi lilleklumpe igal pool. Peatänava puud on ka ära võetud. Longime mööda promenaadi ja vanalinna tänavaid. Sööme jäätist. Vaatame muuminukke ja muid veidraid suveniire. Loeme oma öömaja ukse ees. Sööme ja siis sööme jälle jäätist. Inimesed kohvikus ootavad, et kirikutornis trompetit mängiv inimene nähtavale ilmuks. Lahe kohal on vägevad pilved ja teisel kaldal presidendi suveresidents.
Väntamist 32 km.
Eelmine
saarestikust välja

Lisa kommentaar

Email again: