7. päev, 26,4 km, Loosalu-Tillniidu

Õhtul saabusid neiu ja noormees ratastel. Esimesed, keda kohtan ja kes kulgevad Oandust Iklasse. On küll põiganud ka mujale, nagu aru saan. Hirvelaanest sõitsid mööda sildi puudumise tõttu. Jutule saame hommikusöögilauas.
Suundun rappa, jään pingile istuma ja minust möödub kalamees. Sihib ahvenat.
Järvevesi tundub soe ja väikse pesu asemel teen väikse ujumise, varjudes vetteminekuks ja väljatulekuks üle vee paistva kalamehe eest puude taha. Taevas on sinakashall ja järv tumehall ja see kõik näeb siiski kaunis ja rahulik välja. Ilm on suht soe ja peaaegu tuuletu. Ei viitsigi nagu eriti siit kuhugi minna, piisavalt tore koht. Samas olen täna tänu rohkele unele ja eilsele lühikesele kotitassimispäevale üsna reibas.
Rabast läbi, suubub rada metsa ja hakkab üles-alla käima. Teelt põgenevad suured volaskid konnad. Lähedal peab olema Reevimägi elik Hiiemägi. Kui ühel metsatee ristil teeviit enam selle suunas ei näita, võibki arvata, et see on mäkke viiv teeots. GPSi järgi läheb küll RMK rada teiselt poolt üsna lähedalt mööda, aga äkki on seal võpsik. Teen nagu legend juhendab, toetan koti puu najale, võtan piknikukraami kaasa ja lähen vaatama. Natuke metsateed, natuke nõgeseid, natuke niidetud rohtu ja olengi kohal. Vaade on üle laugja maastiku ja oli ronimist väärt. Pean piknikku. Mõningast meelehärmi valmistab teispool mäge niidetud nõlva all mööda kulgev RMK rada. Teisel pool teed on tiik. Tõnniauku ei tule meelde otsida.
Jalgratturid mööduvad must Palukülas. Mööda asfalti ja kruusa Lalli. Lallis paistab päike ja harjutab kukkede koor. Lelle mobiilimastid juba paistavad. Distantsjuhtimisega viib Tallinnas asuv dispetšer mind Google street view abil poodi, kust saan jäätist ja vett. Manustan jäätist poe ees pingil, mis on ilmselt mõeldud kohalikele parmudele. Kuna haisen nagu skunk, ei tule parmud ligi. Tutvun veel pakutavate teenustega. Postkontor oli täna lahti 8-10, mistõttu ei õnnestu sealt ei elektrit ega internetti klanida. Sealsamas majas on aga veidi parema kaubavalikuga pood. Apteek oli täna lahti kuni kaheni, kell on 14:55. Villiplaastri varud jäävad täiendamata.
Puhkan Lelle kalmistu aial, annan veidi õigusnõu, siis tuleb surnuaial toimetav naine uurima, kuhu minek. Põhjalikult uurib ja vangutab iga vastuse peale pead. Lõpuks soovib, et ma tervelt kohale jõuaks.
Järgnev lõik kulgeb mööda asfalti, mis pole kuigi meeldiv, ja siis pikk sirge kruusatee. Väga pikk ja väga sirge. Jõuab lõpuks välja Tillniidu vana metsavahitalu varemeteni. Siin on kena laagriplats, laud luuderohtu kasvanud pajude all. Õunapuud on ka, aga õunad pole valmis. Samas on tuletõrje veevõtukoht, 300 m3. Loodetavasti tuletõrjujad ei pahanda, et ma osa kuupmeetreid kasutan dušiks, peapesuks ja pesupesemiseks. Olen just etteaste lõpetanud ja riputan pesu kuivama, kui kohale vurab auto, mees ja poiss tulevad suure valge ämbriga vett võtma. Tuletõrjujad ilmselt. See oli küll täpne ajastus.
Saabunud on suveilm, päike kõrvetab, ritsik siristab, kusagil eemal ammub lehm. Tunnen end suvitajana. Keegi elab prügikastis.
Suurepärane sume õhtu, taevas on helesinine, tuult pole. Isegi sääsed pole aru saanud, et metsa on saabunud värsket liha. Ei raatsi kuidagi telki minna.
Pool aega on käidud, peaaegu pool maad ka.
Eelmine
6. päev, 18,5 km, Hirvelaane-Loosalu
Järgmine
8. päev, 32,8 km, Tillniidu-Kellissaare

Lisa kommentaar

Email again: