Veider kontrast sooja õhu ja lumise ümbruse vahel.
Tuul, mis õhtul ümber maja vilistas, on vaibunud. Sääski pole sellegipoolest. Võibolla on ka nende jaoks siin veel varakevad.
Kulgeme üle laineteva maastiku ja läbi mõne oja. Kaljud on järjest voolujoonelisemad. Väiksemaid kive on suvaliselt siia-sinna loobitud. Kerge tuul teeb kõndimise mõnusaks, nii kõrgel pole päikesest hoolimata palav. Vesi laskub astmeliselt allapoole, kus võib juba näha kruusateed, millel möödub päeva teine pool. Enne veel tuleb ülalt alla turnida. Ühtäkki on kivide vahele ilmunud pajud, vaevakased ja kõrrelised.
Pärast piknikku elektriliini ja tee vahel jätan Nikodemuse sööma ja veenires püherdama ning alustan omapäi kruusateega. Tee aurab kuumust, sisaldab mitut tõusu ja käib kaks korda Rootsis. Vahepeal võib vaadelda türkiissinise veega järve. Istumiseks sobivad kivid on paigutatud teest eemale ja nendeni jõudmiseks tuleb läbida kraavikujuline pinnavorm. Enamasti jääb siis istumata.
Sitasjaure ääres õitseb suures koguses lilli, peamiselt põdrakanepit. Lõbustan end kimalaste vaatlemisega.
Onnis on pere lapsega. Käin istun korra järve, mis sedapuhku ei lähe üldse järsku sügavaks, pärast vaatan kadedalt, kuidas titt saab kurki ja porgandit.
Õhtusöögi saateks saan aimu Skandinaavia tegelikkusest, kuulates rootslast ja Norras elavaid taanlasi oma elust pajatamas. Keele ja kultuuri üleminekud on sujuvad ja tihti on eri riikide piirialade inimestel omavahel rohkem ühist kui sama riigi eri otstes elavatel inimestel. See on huvitav.
Heiki Lõhmus oli siin, eksole.
Täna 21,1 km. 20 päeva kõnnitud, kolmandik aega veel minna.
Kulgeme üle laineteva maastiku ja läbi mõne oja. Kaljud on järjest voolujoonelisemad. Väiksemaid kive on suvaliselt siia-sinna loobitud. Kerge tuul teeb kõndimise mõnusaks, nii kõrgel pole päikesest hoolimata palav. Vesi laskub astmeliselt allapoole, kus võib juba näha kruusateed, millel möödub päeva teine pool. Enne veel tuleb ülalt alla turnida. Ühtäkki on kivide vahele ilmunud pajud, vaevakased ja kõrrelised.
Pärast piknikku elektriliini ja tee vahel jätan Nikodemuse sööma ja veenires püherdama ning alustan omapäi kruusateega. Tee aurab kuumust, sisaldab mitut tõusu ja käib kaks korda Rootsis. Vahepeal võib vaadelda türkiissinise veega järve. Istumiseks sobivad kivid on paigutatud teest eemale ja nendeni jõudmiseks tuleb läbida kraavikujuline pinnavorm. Enamasti jääb siis istumata.
Sitasjaure ääres õitseb suures koguses lilli, peamiselt põdrakanepit. Lõbustan end kimalaste vaatlemisega.
Onnis on pere lapsega. Käin istun korra järve, mis sedapuhku ei lähe üldse järsku sügavaks, pärast vaatan kadedalt, kuidas titt saab kurki ja porgandit.
Õhtusöögi saateks saan aimu Skandinaavia tegelikkusest, kuulates rootslast ja Norras elavaid taanlasi oma elust pajatamas. Keele ja kultuuri üleminekud on sujuvad ja tihti on eri riikide piirialade inimestel omavahel rohkem ühist kui sama riigi eri otstes elavatel inimestel. See on huvitav.
Heiki Lõhmus oli siin, eksole.
Täna 21,1 km. 20 päeva kõnnitud, kolmandik aega veel minna.
Lisa kommentaar