Agia Kiriaki

Sõidame poolsaare tippu. LP järgi pidi olema eesleid rohkem kui autosid.
Kassidest kubiseb, eesleid paraku ei näe, ainult kuuleme ühte. Sõit muidu väga maaliline, kui välja arvata üks põlenud jupp. Ronime Trikerist kiviteed pidi alla Agia Kiriakisse, sööme toredas tavernas vähke ja ronime üles tagasi. Tagasiteel leiame vaikse ujumiskoha, läbi oliivisalu üksik laugem riba, liiv küll koosneb eranditult kividest, aga vesi väga mõnus ja kristallselge.
Õhtusöögi kõrvale joome erandkorras veini. Parise tavernast on kahju lahkuda. Lõpuks õpime ka ära, kuidas pääseda friikartulitest ja saada külma õlleklaasi. Esimese saavutamiseks tuleb tellida kartulisalat, mis koosneb maitsestatud keedetud kartulitest, ja paluda liha tuua ilma kartulita. Teiseks on vaja veeklaasi alguses külm vesi sisse kallata ja kui saabub õlu koos soojade klaasidega, siis vesi ümber villida ja õlu vahepeal jahtunud klaasi valada.

Pärast ebaõnnestunud katseid Sri Lankalt ja Sansibarilt trumm kaasa võtta, saan selle Kreekast. Trumm kui üks tüüpiline kreeka suveniir...
Eelmine
retk neoliitikumi
Järgmine
tagasi pealinna suunas

Lisa kommentaar

Email again: