Kui inimesel on pensionsamba-mets raba kõrval,
mille keskel on komakujuline saar, tuleb minna asja uurima.
Pargime, nagu alati, naaberkinnistu nurgale.
Pole siin veel kunagi kohanud kedagi, kellelt saaks küsida, kas nii võib teha.
Läbi metsa kanalini. Kaardi andmetel ühendab kanal Jägala ja Pärnu jõgesid.
Kobras on abivalmilt ehitanud silla, mida mööda rappa pääseb. Raba on puine.
Puud jäävad saarele lähemal madalamaks. Leiame mulluseid jõhvikaid. Enne koma
on tühik, millest saab järeldada, et läheneme lause lõpu poolt.
Komas on mets ja võsaülased. Seest vaadates ei
saa üldse aru, et on komakujuline. Pildistame okstelt rippuvat sammalt ja maas
redutavat käopäkka. Kuskil on suur-kirjurähn. Koma servades on vesi ja mättad.
Põder on käinud puid koorimas ja keegi kakanud suure hunniku.
Tõuseb tuul, otsime varjulisemat kohta, kus
võikusid süüa. Jalutuskäigu juurde ju käib piknik. Viimaks hakkab külm ja
läheme saarelt leitud rada mööda tagasi. Vesisel lagendikul jalutab rebane
edasi-tagasi, aga pildile ei jää.
Rada viib meid kollaste lintideni ja lindid läbi
märja võseriku kohta, kus üle kanali on asetatud kaks betoonposti. Väga kena.
Teele jõuame seega käepärastest materjalidest ehitatud maja juures, mille
omanik ei ole taibanud panna kanali poole silti, et tulla ei tohi.
Lisa kommentaar