panipaik
Kogun siia muljeid käimistest, mis tunduvad liiga lühikesed, et neile oleks mõistlik eraldi reisikirja raisata, lootuses, et need annavad inspiratsiooni mõnedele, ja eeldades, et neis ei ole piisavalt tõmmet massiturismi jaoks.

Älvi saar

Ilusa ilmaga ähvardava nädalavahetuse tarbeks kaarti uurides jääb silma veider kontuur Pedassaare neeme lähistel.
Loe lisaks
 1

Pudisoo

Veame kaardil näpuga järge ja sõidame Lahemaale sisustama vihmavaba pühapäeva ja proovima Magaziini kummikuid.
Loe lisaks

Luusika looduskaitseala

Ortofoto näitab hekseldatud ja näritud roheliste lappide keskel üht saapajäljekujulist puutumata tükki. Imelik.
Loe lisaks

Kloogaranna-Paldiski

Teeme pargi-ja-sõida, jalgrattad jäävad Balti jaama. Hommikusöök ja kohv tulevad bensuta bensukast rongi kaasa.

Loe lisaks

karuonnis

Teel onni räägib Bert karuelust. Raja mudasemad kohad hoiavad endas kolme eri suurusega karujälgi.
Loe lisaks

Osmussaar

Sest Osmussaar on Põhja-Eesti klindi õige läänepoolsem osa.
Loe lisaks

Vilsandi

Jõuramise saatel tekib paadi taha lai valgevahune joon.
Loe lisaks

Iiripilli raba

Kui inimesel on pensionsamba-mets raba kõrval, mille keskel on komakujuline saar, tuleb minna asja uurima.
Loe lisaks
 1

Puise nina talvel

Tee on pime ja libe. Selliste oludega pole muidugi väga vahet, kus raamatut lugeda, aga ikkagi. Pärast toda lärmi Kreekas oli tunne, et peab olema puhkus.
Loe lisaks

Puise nina kevadel

Jeesuslapsukese sündimist on märksa lihtsam ennustada kui seda, millal nad ta jälle risti kavatsevad lüüa. Seega satume Puise ninale seekord keset lihavõttepühi.
Loe lisaks