metsik puhkus

Võtame hoogu maha, et ta ei peaks end hingetuks vudima. Loom kaob saba välkudes tee kõrvale puude vahele. Kährik.

Tuppa kostab musträsta kilkamist. Kell on alles pool seitse. Väljas on valgeks läinud, taevas on paksus pilves. Voodist paistab läbi tervet seina täitva akna väike lagendik veesilmaga keskel, selle taga hall raagus mets.

Emaleevike kiigub mullusel pujul ja nokib talve üle elanud seemneid. Tunduvalt kirjum isane tuustib nokaesist maas kuivanud kõrte vahelt. Seal all pole ta aga pooltki nii fotogeeniline kui kahvatum emane kõrre otsas. Ainult kirjust kuuest ei piisa. Kui teid pildistatakse, võtke poose, onju (Victoria Beckham). Taamal teeb inventuuri rasvatihane.

Jalutame raba suunas. Selja taha vaadates on puudel näha kollaste värvitriipude rivi. Oleme rajal tagurpidi. Raja ja raba vahel on kraav, kraavi ääres elab pulganärija loom. Oksad on kenasti kooritud, hambajäljed tihedalt üksteise kõrval, vedelevad peotäite kaupa kraavipervel või vees. Rajal on sõrajälgi. Ilmselt metssiga. Mets on peenike võsa, seas üksikud jändrikud puud ja rohelise samblaga kaetud kännud. Tõenäoliselt kunagine puiskarjamaa. Metsa jaoks liiga vesine ja põllu jaoks kesine, kus pudulojuste pidamine mõnda aega ürgveiseid asendas. Kuni enam ei asendanud ning kadus niidukooslus lillede ja tolmeldajatega.

Puu otsas ripub kiik. Vaikselt sellel istujat käivad esmalt uudistamas rasvatihased, siis saabub mõneks ajaks vaikus. Järgmiseks paar musttihaseid, pärast pausi kolm sinitihast. Päris vaikust tegelikult ei ole. Kusagil lähedal pudeneb järgmise tihasepõlvkonna kinnisvaraarendus saagide kiunudes saepuruks.

Varahommikul on raba härmas, lõunakaares ripub poolik kuu. Öö loojub lillakates ja roosades toonides, hommik on kollakasvalge. Laukad on jääs, külmunud raba ragiseb astumise all. Hanekolmnurgad lendavad juubeldades üle pea. Istume hommikukohviks lauka äärde. Teisel pool jagavad kolm kiivitajat maid ja mättaid, taustaks rüüda kaeblik hüüd. Lõoke kaob keereldes ülespoole, jättes maha trillerdava sinetuse.

Sabatihaste sirinat on juba eemalt kuulda. Puuoksale maandub enne üks, siis teine. Pikalt nad paigal ei püsi, istuvad läbi kõik oksad ja jätkavad siis matka. Kui puu all vaikselt oodata, tulevad mõne aja pärast teisele ringile. Ja kolmandalegi. Suur kogu liugleb üle puulatvade. Kileda hääle järgi otsustades hiireviu. Tihased jäävad korra vaikseks.

Kaks ja pool raamatut loetud. Päikesetõus rabas vaadatud. Sabatihast nähtud. Päikese käes rõdul tukutud. Metsik puhkus.