kohalikud veejuhtmed

Õhtul vannituppa kolinud satikatest pole hommikul ühtegi näha.
Ei teagi, mis on hirmsam, kas vaateväljas olev satikas või kadunud satikas.
Õues tõuseb omasoodu päike, õhtusest tormist on jäänud ainult veepiisad õitel ja lehtedel. Mullalapil kogunevad tuhatjalgsed. Sisalikud peesitavad seinal ja poevad ohu ilmudes sügavale kivide vahele.
Jätan Kalle tööd tegema ja võtan ette retke ümbruskonnas. Mingit kindlat plaani polegi. Ronin Levada da Serra do Faiali algusse, määran mõned taimed. Veejuhet pole alguses näha. Hiljem ilmub, kitsas ja kuiv. Õhk on eukalüptiaurudest paks. Vastu tulevad mõned turistid. All kohiseb Funchal, aga enamus aega on lihtsalt mets.
Jõuan kohta, kus võiks ümber astuda Levada dos Tornose peale. Murtud puu alt läheb rada mäest alla. All on São Gonçalo linnaosa haukuvate koerte, kirevate kukkede ja jõurava traktoriga. Püüan esiti murda teise veejuhtmeni tupiktänavast, mis aga suubub kellegi aeda. Vähemalt saan tee kõrvalt metsistunud puust magusa mahlase õuna. Järgmine katse on otse läbi tihniku minev rada, mis jõuab elektripostini ja mattub akaatsiatesse. Kobin siis tagasi teele, nagu juhis ette näeb. Veidi teeservas allamäge vantsimist ja seal ongi kanal. Veidi suurem, veidi rohkemate turistide ja vähema varjuga palavuse eest. Möödun kahest teetoast ja hulgast katusteta majadest. Lõpuks näen juba meie rendiautot üle oru ja jõuan läbi hüljatud kinnisvaraarenduse peaaegu väravani, aga sinna on üks maja teele ära lammutatud ja üle selle piiludes vaatab teiselt poolt vastu lukus tara. Ringiga tagasi. Kummituskülas toimub mingit sorti tegevus, keset varemeid on kraana ja parasjagu võetakse maha puid. Kindlasti eramaa ja viibimine keelatud, aga keegi mind ei märka. Pärast ringi mööda autoteed näen, et kui oleksin töölistest mööda trampinud, oleksin lihtsama vaevaga koju pääsenud.
Eelmine
matka kokkuvõte
Järgmine
linnud

Lisa kommentaar

Email again: