linnud

Dušikabiinis on hommikul sadajalgne.
Nad on kärmemad kui tuhatjalgsed, võibolla kümme korda väiksema koordineerimisprobleemi tõttu.
Täna on jälle rahulik lugemispäev. Peatükkide vahepeal käin linde luuramas. Olen juba selgeks saanud, et kamp pisikesi värvulisi istub kas ühe või teise puu lehdeteta okstel ning käib aeg-ajalt nokkimas suuri pilliroo-taolisi tuuste. Tuuletallaja varitseb tihti kõrge kuivanud puu otsas. Hiiglaslik kimalane tuleb paar korda päevas õisi kontrollima.
Värvuliste liigist ei saa sotti, nad on täpsemaks vaatluseks liiga kõrgel. Päikse käes paistavad kollakad, osad ka pruunid, võivad olla kas kanaari koldvindid, rohevindid või siisikesed, pruunid võiksid olla ka varblased. Hääle järgi oleks nagu urvalinnud, aga urvalind on siin pigem harv külaline.
Hääle järgi määramist segab alt kummitusarendusest kostev ehitusmüra. Eelmise aasta
Madeira Island Newsi septembrikuu numbris on avaldatud lugeja karje lindude kadumise ja suurenenud müra seostest. Sellega võib nõus olla. Kui kõik inimesed kuulaks linde oma kodudes, oleks rohkem linde ja vähem lärmi.
Pärastlõunal võtame end kokku ja sõidame linna. Lõbutseme paar tundi Decathlonis, kuhu saab ära anda pooliku gaasipurgi. Seejärel varume toitu ja peatume kodulähedases restoranis. Saart valgustab pirakas täiskuu, linnatuled värelevad allpool ja ristikas siristab.
Eelmine
kohalikud veejuhtmed
Järgmine
Seixal

Kommentaarid

  • Karl  •  17. oktoober 2024
    Meeldis tuiletallaja

Lisa kommentaar

Email again: