Hommikupoole
helistatakse vastuvõtulauast, et elekter võetakse tunniks ajaks ära.
See on neist kena.
Hoiatamine. Hiljem võetakse elekter ära juba ilma igasuguse tseremooniata. Kui
see tagasi tuleb, on internet kadunud. Lisaks asetub akna alla mingi masin ja
teeb kõva müra. Muidu on toas suhteliselt vaikne, sest aken avaneb kvartali
sisse. Ainult kohati on kuulda signaali, vilistamist või õhtuti koerte
haukumist.
Kasutan võimalust
lugeda, aga kuna toas on nüüd pime, tuleb koguda kokku kõik valgus, mis pilu
meenutavast aknast sisse pääseb.
Kommunaalprobleemide
lahtris on täna ka tualettpaberi hange. Korduvalt lubatakse mulle paberit tuua,
aga jäädakse kadunuks. See kinnitab varasemat eeldust, et vaevalt nad suudavad
järge pidada hommikusöögilt varastatud tasside ja lusikate üle.
Uudiseid kohtumistest ei
tule.
Veedan osa aega
retsenseerides magistritööd, mille endale kergemeelselt kaela võtsin. Hirmus.
Esiteks kubiseb jutt kantseliidist ja on seetõttu väga raskesti loetav. Teiseks
on see tohutult igav.
Jalg läheb sentimeetri
võrra rohkem kõveraks. Püüan kõndida loomulikult (käitu loomulikult!), mõlema
jalaga ühte moodi, aga ikka tundub, et korras jalg läheb maha tümaki.
Lisa kommentaar