Akna taga sajab diagonaalset vihma ja mul on hea meel, et ma eile telkima ei jäänud.
Kui minema hakkan, siis tibutab, aga see ei jää kauaks nii. Jõgi raja kõrval moodustab muljetavaldava koskede kaskaadi. Villohkate õitel tukuvad kimalased. Hakkab päriselt sadama, kuigi Norra kohale tekib viirg sinist taevast. Minu rada suundub otsustavalt halli hämusse.
Esimesed neli kilomeetrit on ülesmäge. Venin neid nagu tigu, eilne väsimus veel jalgades. Hiljem startinud Hollandi neiud kappavad must varsti mööda. Maapind on täis ojasid ja märga sammalt. Või märga rohtu. Igatahes on kõik märg ja kuna ilm on pigem külm, hakkab jalgadel kiiresti ebamugav. Aga muud pole teha, kui tuleb edasi plädistada.
Kui rada lõpuks suuna alla võtab, hakkavad pilvedesse tekkima sinised augud ka Rootsi kohale. Jõuan laia orgu, mille põhi on täis lompe ja jõelookeid. Väga palju avarust. Pea kohal tiirleb hiireviu. Päike tuleb päriselt välja, mille puhul pean veenire ääres pidusöögi kiirnuudlitega. Maastik muutub veidi kuivemaks ja kõnd kiiremaks. Norra pool paistavad lumised mäed, Rootsi pool rohelised. Märjad varbad küll sellega ei lõpe, sest siin pole enam igast nirest üle silda ja kaks täitsa laia jõge tuleb kahlata. Õnneks on mõlemad madalad.
All hakkab paistma järv ja Norra pool Sulitjelma liustikud. Viimane kilomeeter enne onni läheb vaevaliselt, sest raja ääres on palju küpseid mustikaid ja murakaid. Kahe käega murakaid suhu toppides olen tänulik ees kapanud hollandlannadele. Pärast selgub, et nad olevat siiski murakate vähendamisse andnud oma panuse.
Onni juures tuleb mulle vastu noormees ja ulatab mahlaklaasi. Tere tulemast Pieskehauresse! Võib saada sauna. Ja poodi. Ja omaette toa. Pieskehaures käib suviti vähe inimesi, see on peamiselt talvesihtkoht. Toad on suured, igaühes ahi, pesunurk ja piisavalt ruumi träna jaoks. Söögitoas on palju raamatuid. Väga lahe koht. Poes on õlut. Osta kaks, maksa ühe eest. Saun ilma õlleta ei kõlba teadagi kuhugi. Nii käimegi koos Hollandi neiudega saunas. Pärast istun sauna ees pingil ja vaatan pilvede värve. Hollandi saunakommete juurde õlu ei kuulu.
Külaliste register ütleb, et Heiki lahkus siit Vaimoki poole eile hommikul.
Täna 32,5 km.
Esimesed neli kilomeetrit on ülesmäge. Venin neid nagu tigu, eilne väsimus veel jalgades. Hiljem startinud Hollandi neiud kappavad must varsti mööda. Maapind on täis ojasid ja märga sammalt. Või märga rohtu. Igatahes on kõik märg ja kuna ilm on pigem külm, hakkab jalgadel kiiresti ebamugav. Aga muud pole teha, kui tuleb edasi plädistada.
Kui rada lõpuks suuna alla võtab, hakkavad pilvedesse tekkima sinised augud ka Rootsi kohale. Jõuan laia orgu, mille põhi on täis lompe ja jõelookeid. Väga palju avarust. Pea kohal tiirleb hiireviu. Päike tuleb päriselt välja, mille puhul pean veenire ääres pidusöögi kiirnuudlitega. Maastik muutub veidi kuivemaks ja kõnd kiiremaks. Norra pool paistavad lumised mäed, Rootsi pool rohelised. Märjad varbad küll sellega ei lõpe, sest siin pole enam igast nirest üle silda ja kaks täitsa laia jõge tuleb kahlata. Õnneks on mõlemad madalad.
All hakkab paistma järv ja Norra pool Sulitjelma liustikud. Viimane kilomeeter enne onni läheb vaevaliselt, sest raja ääres on palju küpseid mustikaid ja murakaid. Kahe käega murakaid suhu toppides olen tänulik ees kapanud hollandlannadele. Pärast selgub, et nad olevat siiski murakate vähendamisse andnud oma panuse.
Onni juures tuleb mulle vastu noormees ja ulatab mahlaklaasi. Tere tulemast Pieskehauresse! Võib saada sauna. Ja poodi. Ja omaette toa. Pieskehaures käib suviti vähe inimesi, see on peamiselt talvesihtkoht. Toad on suured, igaühes ahi, pesunurk ja piisavalt ruumi träna jaoks. Söögitoas on palju raamatuid. Väga lahe koht. Poes on õlut. Osta kaks, maksa ühe eest. Saun ilma õlleta ei kõlba teadagi kuhugi. Nii käimegi koos Hollandi neiudega saunas. Pärast istun sauna ees pingil ja vaatan pilvede värve. Hollandi saunakommete juurde õlu ei kuulu.
Külaliste register ütleb, et Heiki lahkus siit Vaimoki poole eile hommikul.
Täna 32,5 km.
Lisa kommentaar