Öösel sajab paar korda, hommikul tilgub puude otsast vett.
Päike jääb veel mäe taha ja avab nurka väga aeglaselt. Kostab salutihast ja kedagi, keda ma hääle järgi määrata ei oska.
Kuna on veidi jahe ja märg, võtab käimatõmbamine aega. Sääski pole endiselt. Huvitav, mis nendega juhtunud on. Taamal paistab kuru, millest eile üle ronisin. Kusagil selle taga on Vaimok, sealt edasi Pieskehaure. Käin mõttes tagurpidi läbi kõik peatuspaigad kuni Kautokeinoni, kus täna hommikul ärkavad teised matkajad või ei ärka sel hommikul kedagi, vaid on vaikus ja uute matkajate ootus ja rüüdad või kivitäksid ajavad rahulikult omi asju.
Algus on eilse moodi kivine, mudane ja märg, kuid esineb ka laudteejuppe. Mis on osaliselt vee all. Kui vett on vähem, on kaval kõndida mööda lauavahet ehk astuda mõlema laua peale korraga, siis ei vaju need nii sügavale vette. Kogukas pruun lind läheb lendu peaaegu jala alt, järgmise sammuga oleksin talle peale astunud.
Enne Njunjese onni tõuseb rada korra metsast välja ja näitab vaateid alla järvele ja jõele. Siin pole rajal enam häda midagi. Kohtun Siljaga, kes on giid ja viib tavaliselt Saksa turiste paaripäevastele retkedele mööda Kungsledenit. Nüüd saab lõpuks ise pikema matka ette võtta.
Njunjese onnivaht kahtlustab soome aktsenti ja teatab siis, et kaks päeva tagasi… jah, muidugi, Heiki. Kogub embleeme ja kannab kauboikaabut. Õige, embleemidest räägiti ka Vaimokis. Mul on nüüd juba piisavalt materjali tagaotsimiskuulutuse jaoks. Veel saan teada, et edasi on rada lihtsam ja vihm hakkab kella kolmest. Ilmuvad kuused, keda oli viimati näha Reisa jõe orus.
Kohtume Kallega sillal kell 12.11. Peame kohe pausi mäsleva jõe kohal ja joome taaskohtumiskohvi. Edasine möödub vadistades, taustaks tore mets lokkava rohelusega. Paat tuleb üsna kohe, kui oleme maabumiskohani jõudnud, ja viib meid laia jõge pidi, mida ääristab lopsakas taimestik, ära Kvikkjokki.
Majutuspaik on armas vana maja, hubane ja soe. Paljude raamatute ja mõnusate istumiskohtadega. Saan kohe duši alla ja siis kohvi ja pannkooki. Vihma ei hakkagi sadama. Õhtusööki oodates istume päikeselises puhketoas vaatega maalilisele kärestikule. Söön ära kõik kolm käiku.
Täna jalakäimist kuni paadini 16,4 km ja pärast paati 1,4 km. Paadisõitu 2,5 km.
Aeg vaadata tagasi.
Kuna on veidi jahe ja märg, võtab käimatõmbamine aega. Sääski pole endiselt. Huvitav, mis nendega juhtunud on. Taamal paistab kuru, millest eile üle ronisin. Kusagil selle taga on Vaimok, sealt edasi Pieskehaure. Käin mõttes tagurpidi läbi kõik peatuspaigad kuni Kautokeinoni, kus täna hommikul ärkavad teised matkajad või ei ärka sel hommikul kedagi, vaid on vaikus ja uute matkajate ootus ja rüüdad või kivitäksid ajavad rahulikult omi asju.
Algus on eilse moodi kivine, mudane ja märg, kuid esineb ka laudteejuppe. Mis on osaliselt vee all. Kui vett on vähem, on kaval kõndida mööda lauavahet ehk astuda mõlema laua peale korraga, siis ei vaju need nii sügavale vette. Kogukas pruun lind läheb lendu peaaegu jala alt, järgmise sammuga oleksin talle peale astunud.
Enne Njunjese onni tõuseb rada korra metsast välja ja näitab vaateid alla järvele ja jõele. Siin pole rajal enam häda midagi. Kohtun Siljaga, kes on giid ja viib tavaliselt Saksa turiste paaripäevastele retkedele mööda Kungsledenit. Nüüd saab lõpuks ise pikema matka ette võtta.
Njunjese onnivaht kahtlustab soome aktsenti ja teatab siis, et kaks päeva tagasi… jah, muidugi, Heiki. Kogub embleeme ja kannab kauboikaabut. Õige, embleemidest räägiti ka Vaimokis. Mul on nüüd juba piisavalt materjali tagaotsimiskuulutuse jaoks. Veel saan teada, et edasi on rada lihtsam ja vihm hakkab kella kolmest. Ilmuvad kuused, keda oli viimati näha Reisa jõe orus.
Kohtume Kallega sillal kell 12.11. Peame kohe pausi mäsleva jõe kohal ja joome taaskohtumiskohvi. Edasine möödub vadistades, taustaks tore mets lokkava rohelusega. Paat tuleb üsna kohe, kui oleme maabumiskohani jõudnud, ja viib meid laia jõge pidi, mida ääristab lopsakas taimestik, ära Kvikkjokki.
Majutuspaik on armas vana maja, hubane ja soe. Paljude raamatute ja mõnusate istumiskohtadega. Saan kohe duši alla ja siis kohvi ja pannkooki. Vihma ei hakkagi sadama. Õhtusööki oodates istume päikeselises puhketoas vaatega maalilisele kärestikule. Söön ära kõik kolm käiku.
Täna jalakäimist kuni paadini 16,4 km ja pärast paati 1,4 km. Paadisõitu 2,5 km.
Aeg vaadata tagasi.
Lisa kommentaar